Thursday, November 8, 2012

8. November

Vabandust, et pole mõnda aega enam kirjutanud.  Koh Chang oli nii mõnus koht, et ma lihtsalt ei viitsinud aega raisata. Praegu oleme teel Bangkokki ja on aega möödunut meenutada. Sõit Sihanoukvillest Koh Changi möödus kuni piirini suhteliselt valutult. Mingitel kohalikel oli küll rõvedalt haisev silkupütt kaasas, aga õnneks oli minul toopäev nina täiesti kinni nii, et mul vedas. Mart väitis, et kui buss pidurdas, tuli silguhaisu ja kui buss kiirendas siis sitahaisu :-). Samas bussis koos meiega oli veel üks 9-ne eestlaste grupp kes ka Koh Changile tahtsid minna. Piirile jõudes algas muidugi sama stsenaarium kui Kambodzasse sisenedes. Kõigepealt üritati meid taaskord mingisse scam viisakontorisse vedada lageda taeva all. Aga ega meid enam ei peta. Õige piirivalvur ei leidnud jälle meie passidest viisasid. Pidime ise talle näpuga viisa ette näitama. Tai piiripunkt möödus valutult aga siis algas jama bussiga. Edasi pidi meid viima minivan. Aga kuna kohad ei tulnud veel täis, siis pidime ootama teist eestlaste gruppi kes tegid alles viisasid. Neid kiusati ja jooksutati kahe piiripunkti vahet päris korralikult. Ja meie pidime lõõskava päikese käes lihtsalt vahtima. Üritasime leida veel inimesi kes olid üle piiri ja sõidaks samas suunas.  Leidsimegi veel ühe pooltühja bussi kus inimesed olid nõus meie bussi tulema ja sõitma hakkama. See aga ei sobinud meie ärijuhist "geeniusele", kes väitis , et meie grupist neli inimest võivad teise bussi minna ja sõitma hakata, aga teisest bussist neli inimest meie masinasse ei tohi. Krdi hr. Harju Loogiline. Siis tuli vend muidugi uuele geniaalsele plaanile. Maksku me tonn bahti ja buss hakkab kohe liikuma. Saatsime ta pipramaale. Keegi ei kavatsenud maksta ühe asja eest 2 korda. Lõpuks said ikka teised eestlased ka oma papred korda ja buss hakkas veerema. Mõne tunni pärast jõudsime sadamasse, kus pidime praami ootama ja kui praam jõudis, siis ootas see kuni täis sai. Väljas oli juba pime kui lõpuks liikuma saime. Koh Changil maabusime u. poole kümne ajal. Lubatud 8 tunnine reis kestis niisiis 13,5 tundi. Sadamas topiti turistid 2-te taksosse ja sõit algas. Mägiteed on siin küll vägevad, vahel oli oht taksokastist välja kukkuda. Õnneks läks iga ranna juures inimesi maha ja elu taksos oli lahedam. Meie valisime kõige kaugema ranna. Kohale jõudes vaatasime mõned majutuskohad ka üle, aga kuna kõik olid päris väsinud, valisime kiirelt mingisuguse ära ja asi mutt. Mart pidi veel korra majakest vahetama, sest padja pealt avastasid nad Annega hiiresitta. Meie tuba oli õnneks suht puhas. Tegime veel kiired kebabid ja siis tegi väsimus oma töö. "Hong Thongi" ei jõudnudki manustada.
Järgmisel päeval otsustasime rollekad rentida ja endile normaalsema elamise otsida. Hommikusöögi kohast leidsimegi ühe toreda tüdruku, kes meile odavalt peaaegu tutikad rollud rentis. Võisime oma seljakotid ka tema juurde jätta, niikauaks kui uut elamist otsime.
Otsisime mis me otsisime, aga lõpuks leidsimegi päris saare lõunaosast oma paradiisiranna liiva, palmide ja  lummava vaatega merele. Rentisime hütid, tõime seljakotid ära ja mõnus puhkus võis alata. Käisime ujumas, võtsime päikest, sõitsime saarele tiiru peale, otsisime veejugasid, söötsime elevante. Saar on tõesti imeilus. Palmid kummarduvad serpentiinidena mööda mäekülgi alla, mäed on suured ja vaatekohtadest avaneb võrratu vaatepilt saarele, merele ja lähedalasuvatele saartele. Ja need mägiteed on ikka kohati väga järsud ja käänulised. Kogu aeg peab tähelepanelik olema. Mart ja Illo on muidugi vanad tsiklimehed ja nautisid selliseid teid täie rinnaga. Loodus on roheline ja lopsakas. Vesi on meres ülisoe, nagu supp. Sõime tavaliselt turult ostetud kohalikke sööke, mis on tõeliselt maitsvad. Õhtuti istusime Mardi terassil ja limpsisime õlut või rummi. Ja ikka pidudel ja tüdrukute baarides. Ja nii need hurmavad päevad möödusidki. Eile tegime veel piduliku lahkumise õhtusöögi ja nentisime kurvalt, et juba ongi aeg lahkuda. Kahju. Tore reis oli. Kohe-kohe olemegi Bangkokis, vaatame ka selle suurlinna mõned kohad üle ja homme hommikul on aeg tagasi lendama hakata.


No comments:

Post a Comment