26. Oktoober

Asusime teele Kambodza poole. Kuna sõiduaega on oma viis tundi, ongi parasjagu aega midagi kritseldada.
Peale 2-te rummi seal Tashkendis,  tundus see lennujaam meile täiesti koduse ja hubasena. Saime kõrvalistuvate lätlastegagi sõbraks (pagana kiluvargad).  Lõpuks saime ka meie lennukile. Ja taaskord oli lennuk igati tipp-tipp. Suur jalaruum, head söögid ja viisakas teenindus. Selle kõrval võiks Estonian Air oma poe uksed kohe kinni panna ja Tallinna lennujaamast võiks vabalt L.Meri nimelise bussijaama teha. Tõsiselt. Lennuliinid võib 2-e käe sõrmedel üles lugeda ja piletihindade jaoks ei piisa ka kogu eesti rahva sõrmedest, tuleb varbad appi võtta. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Ühesõnaga see 6 tundi lendu oli täiesti ok. Kõigil oli oma ekraan, kust sai vaadata filme või mängida või jälgida lennuki asukohta. Mina vaatasin natuke nostalgiahõngulist "Briljant kätt" ja "Kaukaasia vangi". Ainuke jama oli see, et joodud alko pidi ju hakkama lõpuks välja tulema ja hea tunne see igatahes polnud. Kurk kuivas ja keel oli nagu rehapulk. Varsti polnud stjuuardessidele vaja enam  midagi öeldagi, ise tulid vett pakkuma. Vaatamata kõigele olime hommikul kell 6 õnnelikult  Bangkoki lennujaamas. Tunnike veel viisakontrollis, pagasi üleskorjamine ja juba saimegi metropoli joovastavat hingust tunda. Ostsime bussipiletid Pattayasse ja kuna väljumiseni oli veel üle tunni, võttis meespere kohe sammud värskendava õlle järele. Pattayasse jõudes otsustasime kiiresti mingi hotelli leida, sest väsimus oli tegelikult päris hull (üle kahe ööpäeva praktiliselt üleval). Lõpuks leidsimegi taskukohase elamise ja voodisse kukkusin mina koos riietega. Norr-Norr.
Paari tunni pärast ajas muidugi hr.Väsimatu alias Mart meid ikkagi üles. Plaanisime selleks paariks päevaks rollerid rentida. Nendega siin hea ringi vurada. Liiklus tundub esmapilgul katastroofiline, kuid tegelikult on suhteliselt loogiline ja sujuv. Rollerid saime 10 € 2 päeva. Õhtul käisime veel kurikuulsal " Walking Street"-il, aga kuna väsimus andis ikka tunda, läksime tagasi hotelli juurde rummi larpima ja siis ära magama. Mmmmmm-kui magus maitses uni.
Järgmine päev leidis meid puhanute reibastena. Võtsime suuna lõuna poole ühte vaiksesse kohvikusse ranna ääres, mille me Tiinaga eelmisel korral leidsime. Kohvik oli veel täiesti olemas ja peremees tundis meid peale 3-e aastat  raskusteta ära. See koht meeldis kogu seltskonnale ja me veetsime seal mõnusad tunnid rannas vedeledes, õlut ja kookospiima juues, ujudes ja purjelauda proovides. Ôhtupoole otsisime veel bussijaama, et piletid Kambodzasse ära osta, mis peale mõningaid sekeldusi ka täiesti õnnestus. Edasine plaan oli kindel-"Walking Street" ja X- show. Meie Tiinaga tahtsime näha kas uusi trikke ka on õpitud, aga meie kahjuks olid kõik vanad . Pärast istusime veel rokiklubis, nautisime muusikat ja õlut. Osa seltskonnast läks veel ka klubisse tantsu vihtuma.
Neljapäeval vedelesime meie Tiinaga ikka oma armsas rannas, ülejäänud kamraadid sõitsid parke ja krokodillifarmi kaema. Ja nüüd siis vastu uutele katsumustele ja seiklustele. Meid ootab CAMBODIA. Lugemiseni.